Ojasaare lugu langeb ajaliselt kokku Eesti taasiseseisvumisega. Vaatame korraks kust me tulime ja kus nüüd oleme. Viiekümne nõukogude aastaga oli Eesti läbi teinud tugeva taandarengu ja jäänud palju maha arenenud Euroopa riikidest. Vaadakem fotosid ja hinnakem, millised olid üheksakümnendate alguses meie hooned, nende ümbrus, teed ja masinad. Areng on kogu riigis olnud tohutu.
1991. aastal ostsime kasutuseta elumaja koos kõrvalhoonetega, eesmärgiga rajada endale suvekodu.
1992. aastal jätkus ümbruse korrastamine ja tegime esimesed katsetused põllumajanduses.
1992. aasta suvel sisenesime uude ja tundmatusse maailma, asutades ettevõtte AS Ojasaare. Nime panime ostetud Ojasaare talu järgi. Seni olime elanud plaanimajanduses, saatjaks õpetus roiskuvast kapitalismist ja sotsialismi õitsengust. Paraku oli reaalne elu just selline, et konkurentsis jäi sotsialistlik elukorraldus kaotajaks ja paratamatult oli vaja looma hakata eraettevõtteid. Sisuliselt tähendas ettevõtte loomine igas mõttes nullist alustamist. Algkapitali praktiliselt polnud, samuti polnud kellelgi varasemat kogemust eraettevõtlusega tegelemises. Lisagem veel siia, et arvuteid, internetti ja mobiiltelefone polnud. Ülekannete tegemiseks ja sularaha välja võtmiseks pidi panka minema. Ei mingeid pangaautomaate.
1993. aastal alustasime tööd Rakvere Rahvaaia tiikide, kaldamüüride ja sildade korrastamisel. Järgnevatel aastatel lisandusid tööd Teatrimäel ja Kiriku pargis. Oli ilus ja põnev aeg.
Meie tegemisi ettevõttena väljaspool Ojasaare kinnistut saab jälgida järgneva lingi kaudu.
Ojasaarel jätkasime suvekodu korrastamisega. Valdavalt olid käsil tööd aiamaal, võsa raadamine ja hoonete vahetu ümbrus.
Ojasaare lugu täiendame ka edaspidi